KUME ukufunda amalunga omphakathi le-EFF bevuka umbhejazane befuna kuxotshwe uthitsha weMziwamandla High School, koM eMlaza, eSouth Africa osolwa ngokuthumela umfundi wentombazane isithombe samaphambili akhe. I-EFF ingene ngaphakathi ifuna ukumudla luhlaza lumbalisi esilalo igama lakhe lesibongo.Kuvele kwabonakala ukuthi kuyonakala kwase kusibakhona ababiza amapholisa njengoba bese kukhona ebebetsho ukuzifikela mathupha kuthitsha. Ngesikhathi kusenzakala konke lokhu utitsha lo ubemi labanye otitsha ebheke phansi njengomuntu ohanjelwe ngumqondo.
Ubebuye abonakale ecofa umakhalekhukhwini wakhe ewugqolozele.Kukhona lapho utitsha abonakale ebiza abanye abafundi abane ekhuluma labo. Ubuye wabonakala ebambambatha emhlane. Ubekhuluma labafundi besilisa.
Kube lomsindo omkhulu ngaleso sikhathi abantu bemmemeza bemtshela ukuthi akahlukane lezingane abamethembi futhi abasamdingi emagcekeni esikolo.Uthitshanhloko wesikolo ubize umhlangano odonse isikhathi eside obuhlanganisa abazali bomfundi, abe-EFF kanjalo labengamele ukusebenza kwesikolo.Ngaphakathi emhlanganweni lothisha ucine ebizwa kwathiwa kangene awujoyine. Umthombo osondelene laloludaba uveze ukuthi sekuphele inyanga umfundi engasalubhadi esikolo.“Lumfundi akadlali uthi ngeke abuyele yena esikolo uma umbalisi lo esakhona. Asazi ukuthi lento izophelelaphi ngoba nangu phela utitsha uyaqhubeka lokufundisa.
Read Full Article on The Herald
[paywall]
Okubuhlungu yikuthi lento ilimaza yena umfundi ngoba kuyafundwa phela esikolo,’’ kutsho umthombo.Ngaphambi kokuba uthisha athumelele umfundi umphambili kuthiwa bese kuphele isikhathi eside efuna ukuthandana naye. Umthombo uthe utitsha ubephikelela eshela umfundi yize umfundi wayesekhombisa izimpawu zokunengeka. Ngesikhathi intatheli ingena emagcekeni kubekhona othile okhulume amazwi athi:” Lasiza lafika lizoke litshele umhlaba ukuthi kwenzakalani kulesi sikolo.
Bhalani impela kubi konakele lapha.’’USihlalo wesigungu esilawula isikolo, uMnumzana Bongani Mthethwa, uthe loludaba lungaphezulu kwabo. Uthe bayazi ukuthi umfundi sekuphele inyanga ehleli ekhaya okuyinto athe ayiyinhle.Uthe bazamile ukungenela kodwa imizamo yabo yehlula. Uthe kwenzeka lenkinga nje basembhidlangweni wokubuyisa uzinzo lokuthula kulesi sikolo ngoba vele sidume ngezinto ezingezinhle.
Ezokuphepha zicine ziqine kakhulu njengoba bese kuphithizela amapholisa abephethe izibhamu ezinkulu. Ngaleso sikhathi bekumile ukufunda lokufundisa otitsha bemi izixongololo ngaphandle kwamagceke esikolo.Bekubonakala ukuthi babhunga ngaloludaba obelusematheni. ‘’Asihambe isikhohlakali asizanga ukuzodlala la ngeke phela sikumele ukuthi izingane zethu zingahlala lothisha ofuna ukulala nazo ekubeni zincane kangaka,’’ kutsho uNkszn Pinky Zungu we-EFF.Eqhubeka uthe kuyabakhathaza ukuthi kungaphela isikhathi eside kangaka kukhulunywa ngento eyodwa.
Uveze ukuthi bake balukhuluma loludaba ngaphambilini kodwa kuyabethusa ukuthi lamanje utitsha usekhona futhi uyafundisa.Omunye umthombo upotshozele intatheli ukuthi zivele zimapeketwane izinto kulesi sikolo ngoba kunengi okungahambi kahle. Umthombo ukhale kakhulu ngokuthi abafundi bakulesi sikolo badla izidakamizwa njengokudla.“Abafundi lapha esikolo baphila ngezidakamizwa bazidla njengokudla inkosi impela,’’ kutsho umthombo.Uthe kaboni ukuthi ikhona into enhle okumele abazali bayilindele ngemiphumela ka-matric kubafundi bakulesi sikolo. Ulimise ngesihloko elokuthi kulesi sikole kudlalwa ucabhayiyane umdlalo wezingane.“Ayikho indaba yalapha kuyabheda akusona isikole lesi ngumdlalo,’’ utsho kanjena.Okhulumela uMnyango wezeMfundo KwaZulu-Natal, uMuzi Mahlambi, uthe lolu ludaba olubucayi abazolufakela izibuko.
Uthe uma kutholakala iqiniso ngalo kukhona igxathu abazolithatha njengoMnyango wezeMfundo.-IsolezweLeave a ReplyCancel reply KUME ukufunda amalunga omphakathi le-EFF bevuka umbhejazane befuna kuxotshwe uthitsha weMziwamandla High School, koM eMlaza, eSouth Africa osolwa ngokuthumela umfundi wentombazane isithombe samaphambili akhe. I-EFF ingene ngaphakathi ifuna ukumudla luhlaza lumbalisi esilalo igama lakhe lesibongo. Kuvele kwabonakala ukuthi kuyonakala kwase kusibakhona ababiza amapholisa njengoba bese kukhona ebebetsho ukuzifikela mathupha kuthitsha.
Ubebuye abonakale ecofa umakhalekhukhwini wakhe ewugqolozele. Kukhona lapho utitsha abonakale ebiza abanye abafundi abane ekhuluma labo. Kube lomsindo omkhulu ngaleso sikhathi abantu bemmemeza bemtshela ukuthi akahlukane lezingane abamethembi futhi abasamdingi emagcekeni esikolo.
Uthitshanhloko wesikolo ubize umhlangano odonse isikhathi eside obuhlanganisa abazali bomfundi, abe-EFF kanjalo labengamele ukusebenza kwesikolo. Ngaphakathi emhlanganweni lothisha ucine ebizwa kwathiwa kangene awujoyine. Umthombo osondelene laloludaba uveze ukuthi sekuphele inyanga umfundi engasalubhadi esikolo.
“Lumfundi akadlali uthi ngeke abuyele yena esikolo uma umbalisi lo esakhona. Okubuhlungu yikuthi lento ilimaza yena umfundi ngoba kuyafundwa phela esikolo,’’ kutsho umthombo. Ngaphambi kokuba uthisha athumelele umfundi umphambili kuthiwa bese kuphele isikhathi eside efuna ukuthandana naye.
Bhalani impela kubi konakele lapha.’’ USihlalo wesigungu esilawula isikolo, uMnumzana Bongani Mthethwa, uthe loludaba lungaphezulu kwabo. Uthe bayazi ukuthi umfundi sekuphele inyanga ehleli ekhaya okuyinto athe ayiyinhle. Uthe bazamile ukungenela kodwa imizamo yabo yehlula. Ngaleso sikhathi bekumile ukufunda lokufundisa otitsha bemi izixongololo ngaphandle kwamagceke esikolo.
[/paywall]